Juura

(1) Kindlustuslepingu sõlmimisel enam kui üheks aastaks, samuti elukindlustuslepingu sõlmimisel võib kindlustusvõtja 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest lepingust põhjust avaldamata taganeda. Tähtaja järgimiseks piisab taganemisavalduse ärasaatmisest tähtaja jooksul. Sidevahendi abil sõlmitud elu- ja pensionikindlustuslepingutele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 56 sätestatut.

[RT I, 31.12.2013, 1 – jõust. 13.06.2014]

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg ei hakka kulgema enne, kui kindlustusandja on kindlustusvõtjale taganemisõigusest teatanud ja kindlustusvõtja on teatamist allkirjaga kinnitanud. Kui kindlustusvõtjale ei teatata taganemisõigusest, lõpeb taganemisõigus ühe kuu möödumisel esimese kindlustusmakse tasumisest.

(2¹) Kui kindlustusvõtjaks on tarbija, on ta kohustatud taganemisel hüvitama üksnes kindlustuskaitse väärtuse lepingust taganemiseni. Hüvitamisega seotud kulud ning riisiko kannab kindlustusandja. Pooled võivad siiski kokku leppida, et kindlustusvõtja kannab kulud kuni 10 euro ulatuses, välja arvatud juhul, kui taganemine tuleneb kindlustusteenuse mittevastavusest. Muid nõudeid, kui käesolevas lõikes nimetatud, kindlustusandja kindlustusvõtja vastu esitada ei saa.

[RT I, 31.12.2013, 1 – jõust. 13.06.2014]

(3) Kindlustusvõtjal ei ole taganemisõigust, kui kindlustusandja on andnud talle kohese kindlustuskaitse või kui kindlustusleping sõlmitakse kindlustusvõtja majandus- või kutsetegevuse jaoks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata elukindlustuslepingule.

[RT I 2004, 75, 522 – jõust. 10.11.2004]

(5) Lepingutingimus, mis raskendab tarbijast kindlustusvõtjal taganemisõiguse kasutamist, eelkõige kokkulepe, millega taganemine seotakse käsiraha või leppetrahvi maksmisega, on tühine.

[RT I, 31.12.2013, 1 – jõust. 13.06.2014]